Tellijale
Küüditaja, kes tahtis valida kuldset keskteed (40)
/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
25. märts 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/24/11892967t1h07c2.jpg)
1998. aasta augustis kogunes Rakvere lähedal Arukülas kokku paarsada Kellode suguvõsa liiget. See pidi olema tavaline sugulaste kokkutulek. Keset söömist palus sõna 63-aastane Raely Viirsalu. Tema sõnad lõid sugulased tummaks.
Raely palus sugulaste ees andeks oma isa, taluperemees Heinrich Rohtsalu teo pärast: kolhoosi esimehena oli ta 25. märtsil 1949. aastal küüditanud oma onunaise Marie Kello seitsmeaastase lapselapsega Siberisse.
Miks sai tublist ja ausast talupojast oma rahva küüditaja? Mis sundis teda niimoodi käituma?
20 aastat tagasi jäi Heinrichi lugu ainult suguvõsa teada. 20 000 eestimaalase (neist pooled naised ja veerand lapsed) Siberisse küüditamise 70. aastapäeva eel nõustus nüüd juba 84-aastane Raely jutustama oma isa loo: «Me peaksime sellest pikemalt rääkima, kuidas eesti maamehe, eesti talumehe hing ära vägistati!»