Riik tahab katsetada tühjenenud korterelamute elanike ümberasustamist
Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks probleemsete korterelamute elanikud ümber asustada ning kasutuseta jäänud elamud lammutada. Esialgu tahab riik seda katsetada kahe kuni nelja tühjenenud korterelamuga.
Valitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et 2013. aastal oli Eestis 476 tühja või osaliselt tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Kõige rohkem oli selliseid maju Valga linnas ja maakonnas, teisel kohal oli piirkondadest Ida-Virumaa.
Juba veidi enam kui aasta eest kiitis valitsuskabinet heaks tegevus- ja ajakava, mille kohasetl viib rahandusministeerium koostöös ühe või kahe kohaliku omavalitsusega ellu näidisprojekti, mille käigus asustatakse elanikud korralikesse kortermajadesse ümber ja tühjana seisvad elamud lammutatakse.
Sel nädalal esitas riigihalduse minister Janek Mäggi eelnõu riigisekretärile, et näidisprojekti jaoks raha eraldamine valitsuse istungi päevakorda võetaks.
Eelnõu kohaselt valitakse näidisprojekti käigus välja kaks kuni neli erisuguste korteriomanikega tühjenenud kortermaja. Ettepanek projektis osaleda tehakse kohalikele omavalitsustele juba tänavu juunis, tuleva aasta jaanuariks peaks aga probleemsed elumajad olema kaardistatud ja kindlaks määratud, millised neist rekonstrueeritakse ja uute elanikega asustatakse ning millised lammutatakse.
Elanikud peaksid asenduspinnale kolima 2020. aasta teises kvartalis ning neljandaks kvartaliks peaksid lahendatud saama omandiküsimused.
Tühjad hooned lammutatakse 2021. aasta kolmandas kvartalis ja sama aasta lõpuks peaks projekti tulemused olema analüüsitud ning võimalikud seadusemuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud koostatud.
Näidisprojekti käigus tahetakse leida ka õiguslikud lahendused elanike ümberasustamiseks ja töötada välja metoodika, mida teised omavalitsused saaksid pärast projekti lõppu kasutada. Selleks plaanitakse palgata ka advokaadibüroo või mõni juriidiliselt pädev isik.
Kokkuvõttes peaks projekti tulemusel välja töötatama toimiv tegutsemismudel, et omavalitsused oskaksid edaspidi paremini arvestada rahvastikutrendidega ja kui neil tekib tühje korterelamuid, suutma olukorraga iseseisvalt toime tulla.
Eelnõu järgi eraldab valitsus omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 973 225 eurot. Suurem osa toetustest saavad projektis osalevad omavalitsused kaasnevate kulude katteks.
Toimetaja: Karin Koppel